Esimene arvestatav dokument VMPSi kohta on “Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi Põhjuskiri”, mis koostati 1895. a lõpus. Väljaanne on eriti tähtis sellepoolest, et seal on esitatud ka asutajaliikmete nimekiri. Asutajaliikmeid on algses põhikirjas esitatud täpselt sada. Neist 62 olid talupidajad. Suurmaaomanikest kuulus asutajaliikmete hulka seitse ümberkaudset mõisnikku: Nicolai von Dehn Koonust (Ärina mõis), Alexander von Harpe (Põrdangu), Fabian Lilienthal (Määri, Uniküla, Lammasküla), Nicolai parun von Maydell (Uniküla), Evald von Rennenkampff (Porkuni), Gustav von Rennenkampff (Vao) ja Rudolf con Rennenkampff (Raeküla).
Esimised naised võeti seltsi vastu 1897. Nendeks olid Põrdangu mõisaproua H. von Harpe ja kaks taluperenaist. Kõige rohkem tegutses naisi seltsi ridades tõenäoliselt 1915. a, mil maailmasõtta mobiliseeritud 26 liikme asemele võeti vastu ligi sada uut liiget, nende hulgas rohkesti naisi. Sellega selts saavutas oma liikmeskonna kõigi aegade maksimumi – 385. Seltsi ideoloogideks olid kihelkonna aktiivsemad koolimeistrid – Jakob Liiv, Johan Elken, Priidik Brehm, Jakob Tamm, Gustav Kala, Johannes Kõrv, Johannes Saage, Johannes Grünthal, Jaan Hansen, Hans Juulmann ja Jakob Blumfeld, keda täiendasid Vao vallakirjutaja Johannes Kook ja köster Johan Kotli. (Allikas: E. Leppik, 1966)
Ajaleht Postimees kirjutab teisipäeval, 28. juulil 1936 rubriigis “Ringi ümber kodumaa”:
Seltsi tegevusest on kirjutatud kolm ülevaadet (1921, 1926 ja 1936), aga kõik need on kaduma läinud. Praegu kajastavad seltsi ajalugu kaks brožüüri:
- Eduard Leppik. Väike-Maarja Põllumeeste Selts. 1996. 98 lk. Trükkinud AS Rebellis. Sisukord
- Väike-Maarja Põllumeeste Selts (1896 – 2006) 110. Taasasutamine ja tänapäev. Koostanud Marju ja Ülle Metsman. 2006. 52 lk. Sisukord
Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi kohta on andmeid veel Eesti Kirjandusmuuseumi artiklis:Väike-Maarja Põllumeeste Selts (RADAR Interaktiivne õppeprogramm) (Allikas: Eesti rahvaluule http://www.folklore.ee)