Esimene arvestatav
dokument VMPSi kohta on “Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi Põhjuskiri”,
mis koostati 1895. a lõpus. Väljaanne on eriti tähtis sellepoolest, et seal on
esitatud ka asutajaliikmete nimekiri. Asutajaliikmeid on algses põhikirjas
esitatud täpselt sada. Neist 62 olid talupidajad. Suurmaaomanikest kuulus
asutajaliikmete hulka seitse ümberkaudset mõisnikku: Nicolai von Dehn Koonust
(Ärina mõis), Alexander von Harpe (Põrdangu), Fabian Lilienthal (Määri,
Uniküla, Lammasküla), Nicolai parun von Maydell (Uniküla), Evald von
Rennenkampff (Porkuni), Gustav von Rennenkampff (Vao) ja Rudolf con
Rennenkampff (Raeküla).
Esimised naised võeti seltsi vastu 1897. Nendeks olid Põrdangu mõisaproua H.
von Harpe ja kaks taluperenaist. Kõige rohkem tegutses naisi seltsi ridades
tõenäoliselt 1915. a, mil maailmasõtta mobiliseeritud 26 liikme asemele võeti
vastu ligi sada uut liiget, nende hulgas rohkesti naisi. Sellega selts saavutas
oma liikmeskonna kõigi aegade maksimumi – 385. Seltsi ideoloogideks olid
kihelkonna aktiivsemad koolimeistrid: Jakob Liiv, Johan Elken, Priidik Brehm,
Jakob Tamm, Gustav Kala, Johannes Kõrv, Johannes Saage, Johannes Grünthal, Jaan
Hansen, Hans Juulmann ja Jakob Blumfeld, keda täiendasid Vao vallakirjutaja
Johannes Kook ja köster Johan Kotli. (Allikas: E. Leppik, 1966)